ESA title
Kunstniku nägemus sellest, kuidas Galileo satelliidid nr 15-18 vabastati transpordikapslist 22 900 km kõrgusel. Kõigepealt eraldus esimene satelliidipaar, 20 minutit hiljem järgmine. Seejärel liikusid satellidid iseseisvalt veel 300 km oma lõplikule tööorbiidile, jättes Ariane-5 raketi ülemise osa ohutule "surnuaiaorbiidile" tiirlema. Kujutis: ESA-P.Carril
Agency

Esmakordselt lendasid kosmosesse neli Galileo navigatsioonisatelliiti korraga

23/11/2016 576 views 0 likes
ESA / Space in Member States / Estonia

17. novembril startis Kourous asuvalt Euroopa kosmodroomilt Ariane-5 kanderakett, viies esmakordselt kosmosesse neli Galileo satelliiti ühekorraga. Euroopa oma navigatsioonisüsteemi satelliitide arv on nüüd kasvanud 18-ni, mis võimaldab järgmisel aastal alustada Euroopa oma satellit-navigatsiooniteenuste pakkumist.

Esimene satelliidipaar eraldus Ariane-5 raketist 3 tundi, 35 minutit ja 44 sekundit pärast starti, teine satelliidipaar eraldus 20 minutit hiljem. Juhtimiskeskuse insenerid sätivad praegu satelliite nende lõplikule tööorbiidile  ning ühtlasi alustavad testimist, veendumaks, et satelliidid on valmis oma ülesannet satelliidivõrgustikus täitma. Plaanide järgi võtab see tegevus aega kuus kuud.

Kõik varasemad Galileo satelliidid lennutati üles Venemaa Sojuz-Fregat raketiga, kuid sel viisil oli võimalik saata kosmosesse vaid kaks satelliiti korraga. Tänu spetsiaalselt välja töötatud Ariane-5 ninas asuvale süsteemile võimaldab võimsam kanderakett kosmosesse saata 4 Galileo satelliiti korraga.

„Tegemist oli Ariane-5 kanderaketi 75. eduka järjestikuse üleslennuga, mis tähendab uut rekordit Euroopas välja arendatud kanderakettide seas, ja tõestab taas Ariane-5 usaldusväärsust,“ ütles Daniel Neuenschwander, Euroopa kosmoseagentuuri kanderakettide valdkonna direktor.

Ariane raketi kasutamine võimaldab satelliitide üleslennutamise tempot tõsta. Kaks täiendavat satelliitide üleslennutamist Ariane-5 raketiga on planeeritud aastaisse 2017 ja 2018. Kogu 24 satelliidist koosnev navigatsioonisüsteem, lisaks varusatelliidid, loodetakse orbiidile paigutada aastaks 2020.

Galileo

Galileo satelliidid süsteemi küljes, mis kinnitatakse Ariane-5 kanderaketi ninas asuvasse lastiruumi ning mis õigele orbiidile jõudes satelliidid vabastab. Foto: ESA-CNES-Arianespace/Optique video du CSG – JM Guillon
Galileo satelliidid süsteemi küljes, mis kinnitatakse Ariane-5 kanderaketi ninas asuvasse lastiruumi ning mis õigele orbiidile jõudes satelliidid vabastab. Foto: ESA-CNES-Arianespace/Optique video du CSG – JM Guillon

Galileo on tsiviilotstarbeks mõeldud Euroopa oma satelliit-navigatsioonisüsteem. See võimaldab kasutajail üle maailma määrata oma täpset asukohta ajas ja ruumis suure täpsuse ja kõrge usaldusväärsusega. Süsteem koosneb 24 satelliidist ja maapealsest taristust.

Galileo programmi rahastab ja omab Euroopa Liit. Programmi täideviimise ja juhtimise eest vastutab Euroopa Komisjon. Galileo kui uue generatsiooni süsteemi arendamine ja positsioonidele paigutamine kosmoses ja taristusüsteemi loomine Maal on usaldatud Euroopa Kosmoseagentuuri ülesandeks.

Galileo opereerimine ja teenuste pakkumine on usaldatud alates 2017. aastast GSA (European Global Navigation Satellite System Agency) ülesandeks.

Loe Galileost lähemalt siit:

Allikas: ESA