Euroopa otsib kosmoseprügi probleemile lahendust
Kuidas vähendada kosmoseprügiga seotud ohte kosmoses ning kuidas panna piir kosmose edasisele saastamisele, seda arutasid teadlased, insenerid ja poliitikud Euroopa 7. kosmoseprügi konverentsil Saksamaal Darmstadtis.
Ümber Maa tiirleb praegu ligikaudu 750 000 kosmoseprügi objekti, mille läbimõõt on suurem kui 1 cm. Enamik neist tükkidest on tekkinud rohkem kui 250 kosmoses toimunud plahvatuse tagajärjel. Et nende objektide kiirus on keskmiselt 40 000 km tunnis, tekitavad need kokkupõrkel sama suure plahvatusjõu nagu käsigranaat. Nende kokkupõrkel satelliitidega kaasnevad väga tõsised kahjustused.
22 000 tükki on piisavalt suured, et neid võimsate seiresüsteemidega regulaarselt jälgida. Kogutud andmeid kasutavad kosmoseagentuurid nagu ESA selleks, et hoida ära kokkupõrkeid kosmosetehnikaga. Tänavu jaanuari lõpus oli väga tõenäoline, et üks kosmoseprügi tükk põrkab kokku ühega kolmest Euroopa Swarm-satelliidist. Olukord oli seda keerulisem, et satelliidi orbiiti sai korrigeerida vaid väga lühikestel ajaperioodidel. Õnneks kokkupõrget ei juhtunud.
Eksperdid: kosmoseprügi hulk kasvab veelgi
Et kosmosesse saadetud objektide arv järjest kasvab, hoiatavad eksperdid, et kokkupõrked nende objektide vahel – mida on juba ka juhtunud – muutuvad peamiseks kosmoseprügi tekitamise põhjuseks.
7. Euroopa Kosmoseprügi konverents peeti 18.-21. aprillini Euroopa Kosmoseagentuuri Kosmoseoperatsioonide keskuses Darmstadtis. See on unikaalne foorum teemaga seotud teadlasele, inseneridele, kosmosekeskustele ja tööstusele, samuti kosmoseriikide poliitikakujundajaile.
Konverentsil olid fookuses sellised teemad nagu abinõud kosmoseprügi tekke ärahoidmiseks, uued kosmoseprügi eemaldamise tehnoloogiad ning tuhandetest satelliitidest koosnevate konstellatsioonide positsioonidele paigutamine. Samuti arutleti kuupsatelliitide (nagu oli eestlaste ESTCube-1) parvede teemal.