Aleko Peipsi: kus veel on uusi tehnoloogiaid parem testida kui kosmoses!
Swedbanki privaatpanganduse ajakiri Fookus kirjutab, kuidas tänavu suvel algavad Rahvusvahelised katsed Eestis välja töötatud ja valmis tehtud lihastoonuse mõõtmise seadmega MyotonPRO. Aga juba enne kosmosesse jõudmist on seade kogunud tublisti populaarsust maa peal.
Aprillis 2018 lennutati Eestis välja mõeldud ja valmis tehtud lihastoonuse mõõteseade MyotonPRO. 400 km kõrgusel tiirlevasse Rahvusvahelisse kosmosejaama. Tegemist on esimese Baltikumis välja töötatudterviktehnoloogiaga, mis Rahvusvahelises kosmosejaamas kasutust leiab.
Suvel alustatakse esimest korda kosmosejaama ajaloos teadusuuringut, mille raames mõõdetakse 12 astronaudi lihastoonuse muutusi kuni 185 päeva vältaval kosmelennul. MyotonPRO võimaldab lihaste seisundit väga täpselt jälgida.
Nii et, märgib Fookus - eestlaste leiutatud lihastoonuse mõõtjale võiks jaguda järgmistel aastatel kosmoses kuhjaga tööd, sest arengud süvakosmose hõivamisel on kiired. Eriti kui arvestada, et NASA ja Venemaa kosmoseagentuur Roskosmos plaanivad alustada Kuule uue ühise kosmosejaama rajamist. Ning kosmose vallutamisel eraettevõtjaist kõige kaugemale jõudnud Elon Musk ja tema firma SpaceX plaanivad järgneval kümnendil ette võtta lennud Kuule ja Marsile.
Kuigi täna on vara öelda, milline on Myotoni täpne tulevik kosmoses, teeb rõõmu see, et maa peal on Myoton samuti kõvasti populaarsust kogunud. Tänaseks kasutatakse teadusuuringutes MyotonPRO seadet ligikaudu 250 ülikoolis üle terve maailma. Võib isegi öelda ,et see seade on sportlase jaoks parem kui doping – oma tippvormi on võimalik tänu Myotonile ajastada täiesti legaalselt.
MyotonPRO kosmoseprojekti 2008. aastast eest vedanud Aleko Peipsi, mis on Myotonis nii erilist, et NASA ja Euroopa Kosmoseagentuur otsustasid selle kosmoses testimiseks välja valida?
MyotonPRO on seade, mis lõpuks ometi võimaldab mõõta objektiivselt lihaste biomehaanilisi omadusi. Kusjuures väga täpselt ja usaldusväärselt. Meditisiinis on kuni tänaseni laialt kasutusel lihaste manuaalne palpeerimine. Mis on sama, mis mõõta käega kehatemperatuuri või silmaga auto liikumiskiirust. Myotoni baastehnoloogia töötas välja Tartu ülikooli teadlane Arved Vain 1970. aastatel, et mõõta sportlaste lihaste seisundit. Myoton töötab kustuva võnke meetodil (sel viisil toimib ka enamik muusikainstrumente). Tagasipeegelduva kustuva võnke järgi saab öelda, milline on lihase pingeseisund ja biomehhaanilised omadused.
Kuidas tuli idee see aparaat üldse kosmosesse saata?
Kosmos ei olnud omaette eesmärk. Aga kuna tegemist on maailma mõistes uudse tehnoloogiaga, vajab see tipptasemel teaduslikku tõestust. Kus veel tehakse nii põhjalikke teadusuuringuid kui mitte kosmoses? Lihaste taandareng on kosmoses probleemiks, sest kaaluta olekus puudub liigutustel vastupanu. Lihased töötavad n-ö tühikäigul ja taandarenevad ehk kohanduvad kaaluta olekule kiiresti. Kui pikemate kosmoselendudega alustati kitsastes kapslites, kanti Maale tagasi jõudnud astronaudid kanderaamil rehabilitatsioonikeskusse. Tänapäeval on selle vältimiseks kosmoses Rahvusvahelise kosmosejaama moodulites ruumi rohkem ja treenimine kohustuslik, 2 tundi päevas.
Kuidas sai üks Eesti väikefirma oma tootega kosmosevaldkonnas üldse jala ukse vahele?
Kõik algab isiklikest kontaktidest. Kosmosesse on alati kõige parem jõuda teaduseksperimentide raames. Uurisin siit-sealt, kuni jõudsin õigete kosmosemeditsiini teadlasteni, kellega Berliinis kohtusin. Pidin neid veenma, et me ei aja tühja juttu, sest tol ajal oli ette näidata vaid vana, kosmosesse mittesobilik versioon. Lubasime, et teeme valmis ka kaaluta olekus töötava versiooni.
Viisime Saksa teadlastega koostöös läbi mitmeid teadusuuringuid, kaasa arvatud paraboollendudel, kus saavutatakse mõnekümnesekundiliste perioodide kaupa kaaluta olek. Järgnes voodirahu uuring, kus mõõtsime, kuidas 60-päevane voodis lamamine lihastele mõjub. Myoton näitas end ka seal heast küljest. Lõpuks suutsime Myotoniga Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseprojektide konkursil läbi lüüa.
Kaua kogu protsess aega võttis?
Praegu kosmoses oleva MyotonPRO esimene prototüüp valmis aastal 2011 ning see oleks võinud juba siis kosmosesse lennata. Aga sertifitseerimine ja dokumentatsioon, mis ühe seadme ilmaruumi saatmisega kaasneb, küündib tuhandete lehekülgedeni ning selle kordaajamine võtab tohutult aega ja energiat. Samuti tuli seade kosmosekõlbulikuks muuta. Näiteks kosmose-Myotonile on lisatud tuleohutuse nimel tulekindlad silikoonikihid. Ka on ekraan kaitstud kaitsekiledega jms. Kaitsekile hoiab ära klaasi purunemisel lenduvad osakesed, mis tooks kaasa kosmoselaevas ohtliku klaasitolmu ringihõljumise.
Mis saab Myotonist edasi?
Kõigepealt hakkavad Euroopa astronaudid Myotonit kosmoses testima. Kuid isegi siis, kui Myoton töötab väga hästi, ei ole neid seal palju vaja. Põhikasutus on ikka maapeal, meie seade töötab juba praegu 40 riigi 250 ülikoolis. Antud versiooni masstootmisele me ei keskendu. Selleks saab olema järgmise generatsiooni seade.
Kaasaegsete tehnoloogiate ja IT-võimaluste abil tahame luua n-ö Myotoni platvormi, mille baasil saab arendada erinevad rakendusi ja neid kasutada kogu maailmas laialdaselt nii meditsiinis, spordis, kosmeetikatööstuses – kõikjal, kus on vaja objektiivselt mõõta pehmeid bioloogilisi kudesid. Ja siis jõuame ka ükskord selleni, et meditsiiniülikoolides ja raviasutustes minnakse järk-järgult üle manuaalselt lihaste hindamiselt objektiivsetele mõõtmismeetoditele.