ESA astronaut Paolo Nespoli alustas Rahvusvahelises kosmosejaamas oma kolmandat missiooni
ESA astronaut Paolo Nespoli koos NASA astronaudi Randy Bresniku ja Roskosmose kosmonaudi Sergei Rjazanskiga startis kosmoselaevaga Sojuz MS-05 Baikonuri kosmodroomilt 28. juulil ning jõudis kuuetunnise lennu järel edukalt Rahvusvahelisse kosmosejaama. Kosmosejaam on tiimi elu- ja tööpaigaks järgmised viis kuud.
Paolo missioon kannab nime “Vita”, mis on kombinatsioon nelja sõna esitähtedest: elujõud (vitality), innovatsioon (innovation), tehnoloogia (technology) ja võimekus (ability). Selle nime pani missioonile Itaalia kosmoseagentuur ASI, mis panustab missiooni läbi barterleppe NASAga.
Paolo jaoks tähendab alanud missioon juba kolmandat Rahvusvahelise kosmosejaama külastust. Kosmoses on ta enne praegust lendu viibinud kokku 174 päeva: 2007. aastal käis ta kosmosesüstikuga Esperia missioonil ning 2011. aastal veetis MagISStra missioonil kosmosejaamas viis kuud.
Pärast Rahvusvahelise kosmosejaama pardale jõudmist andsid astronaudid lühikese briifingu ning suhtlesid sõprade ja lähedastega.
Paolo viimasest viibimisest kosmosejaama pardal on möödunud kuus aastat, sellest ajast on „kaalutaoleku laboratoorium“ omajagu muutunud. Mooduleid on paigutatud ümber ning süsteeme on uuendatud. Uus eraomanduses olev veolaev täiendab varusid ning Paolo aitab jaama robotkäe abil veolaevu kinni püüda ja neil põkkuda.
Teadus kõigepealt
Paolol teadustöö ja eksperimentide plaan on tihe. Paolo jätkab rahvusvaheliste koostööpartnerite eksperimente, osade puhul on ta ka ise katseisik. Just võimalus sooritada pikaajalisi eksperimente tipptasemel sisustatud kosmoselaboratooriumis teebki Rahvusvahelise kosmosejaama teadlaste jaoks nii atraktiivseks – olgu siis tegemist metallide, taimestiku või meie planeedi uurimisega. Või siis vastuste otsimisega universumi saladustele.
Esimese kahe nädala jooksul kohaneb Paolo elamise ja töötamisega kaaluta olekus. Kosmoses viibimise aja jooksul tema selgroog pikeneb, vedelikud tema kehas liiguvad pea suunas ning luud nõrgenevad.
Neid muutusi tuleb mõista, kui me saadame inimesi süvakosmosesse Päikesesüsteemi uurima, kuid need pakuvad põnevaid uurimisvõimalusi ka teadlastele, kes otsivad haiguste – näiteks osteoporoosi – põhjuseid Maal. Astronaudid kogevad kosmoses teatud kiire vananemise vormi, mis on taastuv, kui astronaudid pöörduvad Maale tagasi. See teeb neist suurepärased uurimisobjektid.
Missiooni läbi Paolo silmade saad jälgida siit: paolonespoli.esa.int
Allikas: ESA
