Philae automaatmaandur seisab silmitsi igavese unega

Arvestades, et 67P/Churyumov–Gerasimenko komeedile laskunud maanduri viimane signaal püüti kinni 7 kuud tagasi, ja arvestades komeedil olevaid tingimusi, siis on vähetõenäoline maanduriga side taastada.

Rosetta kosmosesond, mis tiirleb komeedi orbiidil, jätkab teaduslikke uuringuid kuni selle aasta septembrini, enne kui ka kosmosesond maandub komeedi pinnale. Rosetta on viimastel kuudel kombineerinud teaduslikke uuringuid ettenähtud trajektooridel Philae signaali tuvastamisega. Aga maandur on paraku vaikinud alates 9. juulist 2015.

“Võimalused, et Philae saadaks signaali meie meeskonnale juhtimiskeskusse, lähenevad kahjuks nullile, ütles Stephan Ulamec, Philae projektijuht Saksa aeronautikakeskuses DLR. “Me ei saada enam Philaele korraldusi ning oleks väga üllatav, kui me püüaksime kinni sealt uuesti signaali.”

Philae meeskond, mis koosneb Saksa, Prantsuse ja Itaalia kosmosekeskuste ja kogu Euroopa ekspertinseneridest ja teadlastest, on tegelenud ulatuslike uurimisega, et saada aru maanduri olukorrast. Nad panevad kokku faktid sellest hetkest, kui automaatmaandur sooritas oma esimese teadusliku soorituse, mis järgnes ajaloolisele maandumisele 12. novembril 2014.

Maandumise hetkest alates on selles loos leidnud aset uskumatud pöörded. Lisaks vigasele põtkurile ebaõnnestus Philae harpuunide väljatulistamine, et lukustada end pärast 7-tunnist maandumist komeedi pinnale. Philae põrkas lõpuks algsest Agilkia maandumispunktist üle 1 kilomeetri eemale, uude Abydose maandumispaika. Maanduri täpne asukoht on kõrgresolutsiooniga fotode abil veel selgitamisel.

Maanduri trajektoori rekonstruktsioon näitab, et see kontakteerus komeediga kahetunnise täiendava lennu kestel neli korda. Pärast põrkamist Agilkia asukohast riivas see Hatmehiti lohu piirkonda, põrkus uuesti, ja lõpuks jäi pidama Abydosi punktis.

Isegi pärast seda planeerimata teekonda oli maandur võimeline tegema terve hulga teaduslikke mõõtmisi, ning korraldusmeeskonnad töötasid ajaga võidu, sättimaks teaduslikud eksperimendid nõnda, et saavutada selles ettenägematus situatsioonis maksimum. 80% algselt plaanitud teaduslikest tegevustest viidi ellu.

64 tunni jooksul pärast eraldumist Rosettast tegi Philae detailsed fotod komeedist selle pinna kohalt ja selle pinnal olles, avastas orgaanilist segu ning profileeris komeedi keskkonna ja pinnase omadusi, pakkudes revolutsioonilist sissevaadet sellesse kütkestavasse maailma.

Kuid akude laadimiseks ebapiisava päikesevalguse tõttu Philae uues asupaigas käis võidujooks selle nimel, et koguda ja edastada andmeid Rosettale ja läbi 510 miljoni kilomeetri pikkuse kosmoseteekonna Maale, enne kui põhiaku ammendus. Ning 2014. aasta 14-15. novembri õhtul vajus Philae unne.