Sentinel-2B hea algus: esimesed ülesvõtted Maast on tehtud
Pärast edukat starti 7. märtsil ning esmast seadistamist edastas Euroopa kaugseiresatelliit Sentinel-2B Maale ka esimesed kosmosest tehtud ülesvõtted. Seadistamine kestab veel 3-4 kuud, seejärel alustab satelliit tööd täiskoormusel ning Maa taimestiku jälgimine jõuab täiesti uuele tasemele.
15. märtsil ehk nädal pärast orbiidile lennutamist edastas Euroopa kaugseiresatelliit Sentinel-2B Maale esimesed kosmosest tehtud ülesvõtted. Satelliit alustas 290-km laiuse riba pildistamist Läänemere kohal, jätkas Ida-Euroopaga ning lõpetas sessiooni Põhja-Liibüa kohal. Andmed edastas satelliit reaalajas Itaalias asuvasse Matera maajaama, kus kujutised töödeldakse.
Kui Läänemere kohal oli taevas pilvine, siis Itaalia päikeseline ilm lubas Euroopa Kosmoseagentuuri spetsialistidel vaadata, milleks on satelliidil asuv multispektraalkaamera võimeline. Ühel esimestest ülesvõtetest on saapakujulise Itaalia kannaosas asuva Apuulia piirkonna sadamalinn Brindisi. Järgneva kolme kuu jooksul seadistatakse kaamera ja seejärel alustab satelliit täisvõimsusel tööd.
1,1 tonnine satelliit Sentinel-2 startis ööl vastu 7. märtsi Euroopa kosmodroomilt Kourous Prantsuse Guajaanas. Satelliit eraldus Vega kanderaketi transpordikapslist 57 minutit ja 57 sekundit pärast starti.
Peatselt pärast eraldumist saatis satelliit esimesed sidesignaalid läbi Austraalias asuvaYattaraggamaajaama Saksamaale Darmstadti, kus asub Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoselendude juhtimiskeskus. Keskuse insenerid aktiveerisid sideühenduse ning kohe seejärel algas satelliidi esmane seadistamine, süsteemide kontroll ja ettevalmistused lõplikule orbiidile liikumiseks.
Muuhulgas kontrolliti, kas satelliidi päikesepaneel avanes täielikult, kas GPS vastuvõtja jäi töökorda ning kas multispektraalkaamera kaitsekate avanes. Sooritati ka satelliid orbiidi korrigeerimise testmanööver, kus satelliidi mootorid 9 sekundiks käivitati.
Sentinel – enneolematu Maa jälgimise tehnoloogia
Sentinel 2 missioon põhineb kahel identsel satelliidil - Sentinel-2A, mis lennutati orbiidile 2015. aasta juunis, ja nüüd lisandunud Sentinel-2B. Kuigi satelliidid startisid eraldi, hakkavad need ringlema samal orbiidil, ainult et 180-kraadise asukoha erinevusega. Iga viie päeva jooksul katavad satelliidid oma pildistamisega kogu maakera, pildistades maismaad, suuri saari, siseveekogusid ning rannikut, vahemikus 84 kraadi põhjalaiust ja 84 kraadi lõunalaiust.
Mõlema satelliidi pardal asub innovaatiline kõrglahutusega 13 spektraalribaga kaamera (radar). Tänu kõrglahutusele, spektraalsele võimekusele ja tihedale ülelendamise graafikule pakub Sentinel-2 missioon täiesti uuel tasemel võimalust Maa jälgimiseks.
Selle missiooniga kogutav info aitab edendada põllumajandust, jälgida maailma metsi, avastada saastet järvedes ja rannikumeres, ühtlasi jälgida katastroofipiirkondi.
Access the video
Sentineli satelliitide kuus pesakonda moodustavad Euroopa Liidu Copernicuse keskkonnaseire programmi tuuma.„Selle stardiga astusime järjekordse sammu Copernicuse programmi arendamisel, mis on kõige keerulisem Maa jälgimise programm maailmas. Järgmisel kuul plaanime lisada satelliidivõrgustikku veel kaks satelliiti: sentinel-5P ja Sentinel-3B,“ ütles ESA peadirektor Jan Wörner.
“Ma olen isiklikult seotud Copernicuse programmiga selle kõige esimesest päevast peale Seetõttu teeb eriti rõõmu näha, kuidas satelliidivõrgustik edastab andmeid teenuste jaoks, millest me alati unistanud oleme,” ütles Josef Ascbacher, ESA Maa kaugseire programmide direktor.