Sentinel-2 meeskond valmistub peatseks stardiks
Kosmosesse minek ei ole kunagi rutiinne, ja Sentinel-2 missiooni juhid ei jäta midagi juhuse hooleks, et valmistuda 7. märtsil toimuvaks stardiks.
Alustanud 2015. aastal (kui startis Sentinel-2A), tugineb ESA Sentinel-2 missioon kahele peaaegu identsele “värvide nägemise” satelliidile, et jagada keerukat infot, millel on keskne roll Euroopa Copernicuse programmis.
Sentinel-2B on stardiks valmis
Nädala pärast on Sentinel-2A ühinemas oma kaksiku Sentinel 2B-ga, et tekitada paar, mis suudab jälgida planet Maa maismaad, nagu ka suuri saari, siseveekogusid ja rannikumerd iga viie päeva tagant. Sentinel-2B lennutatakse orbiidile 7. märtsil kell 02.49 Ida-Euroopa aja järgi Vega kanderaketiga Euroopa kosmodroomilt Kourous Prantsuse Guajaanas.
Seda starti jälgib ESA kosmoselendude juhtimise keskus Darmstadtis väga pingsalt.Tegemist on viienda Sentineli satelliidiga, mis lennutatakse kosmosse ESA käe all. “Umbes tund pärast starti võtame me vastu satelliidi esimese signaali, kui satelliit on eraldunud kanderaketi ülemisest astmest. Seejärel voldib satelliit lahti oma päikesepaneeli ning seadistab oma kursi kosmoses, “ ütles Franco Marchese, Sentinel-2A operatiivjuht.“Meie jaoks tähendab see väga olulise algse orbitaalfaasi algust, kus meil on käsil võidujooks ajaga, seadmaks sisse kahesuunalist andmesideühendust. Samuti alustame kriitiliste süsteemide sisselülitamist. Me veendume, et satelliit on töökorras ning stabiilne, mis on ühtlasi ettevalmistus satelliidi tavapäraseks tööks.
Kriitilised esimesed päevad
Esimesed kolm päeva sisaldavad muuhulgas ka kaamera käivitamist ning satelliidi valmisseadmist järgmisteks manöövriteks. Paraku kosmosesse minek ei ole kunagi tavapärane, isegi pärast 19-kuulist kogemust kõnealuse satelliidipaari esimesega satelliidiga. Darmsadtis asuv meeskond on treeninud kuid, et saada hakkama iga võimaliku probleemiga ning tagada, et kõik oleks orbiidile jõudmiseks valmis.
“Kuigi me eeldame, et kõik läheb plaanitult, on mõned asjad, mida ei saa ette prognoosida,” ütleb Michelle Collins, Sentinel-2B operatiivjuht. “Tekkida võib tõrge seadmete töös, mis asuvad satelliidi pardal või siis Maal. Näiteks mõni satelliidi jälgmise jaamadest Maal võib ootamatult langeda rivist välja, või tekib äkitsi vajadus hoiduda kosmoseprügi eest. Ühesõnaga, oleme selleks kõigeks ette valmistunud ja töötame tihedalt ühe meeskonnana.”
Siinkohal on oluline meenutada, et selline ootamatu olukord tekkis 2014. aasta aprillis, mil satelliit Sentinel-1A oli sunnitud kõrvale põiklema kosmoseprügi eest ainult mõned tunnid pärast starti.
Allikas: ESA