Nüüdsest on pooled Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi satelliidid kosmoses

Euroopa oma satelliit-navigatsioonisüsteem Galileo ei kanna seda nime juhuslikult. Itaalia teadlane Galileo Galilei (1564-1642) arendas edasi Copernicuse teooriat, mis kinnitas, et Maa tiirleb ümber Päikese, mitte vastupidi. Teadlane määratles ühtlasi Maa täpse asukoha Päikesesüsteemis.

Teisipäeval, 24. mail jõudsid Prantsuse Guajaana kosmodroomilt orbiidile Galileo satelliit-navigatsioonisüsteemi  13. ja 14. satelliidid, mis lennutati üles Sojuzi kanderaketiga. Raketi kolm esimest astet viisid satelliidid Maa-lähedasele orbiidile. Seejärel sõidutas Sojuzi ülemine aste Fregat, kuhu satelliidid kinnitatud olid, need ette nähtud orbiidile 23 522 km kõrgusel. Teekond kosmosesse kestis kokku 3 tundi ja 48 minutit. Pärast seda algas juba satelliitide asendi peenhäälestamine ning testfaas. 

Kasutusvalmis peaksid satelliidid olema selle aasta lõpul. “Rääkides numbritest, siis pärast kahe viimase satelliidi üleslennutamist oleme jõudnud Galileo satelliidisüsteemi valmimisega poolele teele,” ütles Paul Verhoef, Euroopa Kosmoseagentuuri Galileo programmi ja navigatsioonitegevuste direktor. Ta lisas, et ühtlasi oli tegemist viimase stardiga, kus kasutati kanderaketti Sojuz. Järgmised Galileo satelliidid viib sügisel orbiidile selleks kohandatud Ariane 5 kanderakett. Ning siis juba 2 asemel 4 satelliiti korraga.

Galileo

Galileo on tsiviilkasutuseks ette nähtud Euroopa satelliit-navigatsioonisüsteem, mis võimaldab selle kasutajail üle maailma määrata oma täpne asukoht ajas ja ruumis. Valmimise järel koosneb süsteem 30 satelliidist ning ulatuslikust maapealsest infrastruktuurist. Galileo süsteemi rahastab ja selle omanik on Euroopa Liit. Programmi eest tervikuna vastutab Euroopa Komisjon. Galileo kui uue põlvkonna satelliidisüsteemi orbiidiletoimetamise, arendamise ja disaini eest vastutab Euroopa Kosmoseagentuur.

Allikas: ESA