N° 53–2023: Euclidi esimesed pildid: pimeduse hiilgav ääreala
3 November 2023
Täna avaldatakse Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmosemissiooni Euclid esimesed värvifotod. Seni ei ole teleskoobiga suudetud teha niivõrd teravaid astronoomilisi pilte nii suurest taevaosast nii kaugel universumis. Avaldatud viis fotot annavad ettekujutuse Euclidi võimalustest ja näitavad, et selle teleskoopi kasutades saab koostada universumist praeguseks suurima kolmemõõtmelise kaardi, mis paljastab nii mõnegi seni varjatud saladuse.
Universumit uurival Euclidil on täita raske ülesanne: uurida, kuidas tumeaine ja tumeenergia on muutnud universumi selliseks, nagu me seda praegu näeme. 95% kosmosest paistab koosnevat mõistatuslikest tumedatest objektidest, mille kohta me midagi ei tea, sest nende olemasolu muudab vaid vaevumärgatavalt meile nähtavate objektide väljanägemist ja liikumist.
Selleks et selgitada välja tumeaine ja tumeenergia mõju meile nähtavale universumile, vaatleb Euclid järgmise kuue aasta jooksul miljardeid galaktikaid kuni 10 miljardi valgusaasta kaugusele, et koostada seni suurim universumi kolmemõõtmeline kaart galaktikate kujust, vahemaadest ja liikumisest.
Euclidi kosmosevaated on erilised just seetõttu, et korraga saab suurest osast taevast teha märkimisväärse teravusega nii nähtavaid kui ka infrapunapilte.
Täna avaldatud pildid toovad Euclidi eriomase suutlikkuse selgelt esile, sest neil on näha erinevad terviklikud taevaobjektid eredatest tähtedest ähmaste galaktikateni ja pildid on enneolematu teravusega isegi kaugemaid galaktikaid suurendades.
„Tumeaine toob galaktikad kokku ja paneb nad pöörlema kiiremini, kui vaid nähtava aine mõjuga seda seletada saaks. Must energia kiirendab universumi paisumist. Euclid loob kosmoloogidele esmakordse võimaluse uurida neid konkureerivaid tumedaid müsteeriumeid koos,” selgitas ESA teadusdirektor professor Carole Mundell. „Euclid loob ainulaadse võimaluse avardada meie arusaama kosmosest kui tervikust ja Euclidi oivalised fotod on kinnituseks sellele, et missioon aitab meil lahendada üht tänapäeva füüsika suurimatest mõistatustest.“
„Me ei ole kunagi näinud nii detailseid astronoomilisi pilte. Need on loodetust ilusamad ja teravamad ning toovad esile paljud seni nägemata tunnused ka universumi lähematest tuntud paikadest. Nüüd saame vaadelda miljardeid galaktikaid ja uurida nende kujunemist kosmilise evolutsiooni käigus,“ ütles René Laureijs, ESA Euclidi projekti teadlane.
„Teleskoobile seatud ranged nõuded on end ära tasunud. Tänu spetsiifilisele optikale, teleskoobi ja aparatuuri täiuslikule tootmisele ja kokkupanemisele, enneolematult täpsele suunatusele ja temperatuuri reguleerimisele saame äärmiselt detailsed pildid,” lisas Giuseppe Racca, ESA Euclidi projekti juht.
„Õnnitlen ja tänan kõiki, kes aitasid kaasa meie ambitsioonika missiooni õnnestumisele, mis peegeldab nii Euroopa tipptaset kui ka rahvusvahelist koostööd. Euclidiga tehtud esimesed pildid äratavad aukartust ja meenutavad meile, miks on tähtis uurida lähemalt mõistatuslikku universumit,“ sõnas ESA peadirektor Josef Aschbacher.
Uuri universumit läbi Euclidi teleskoobi
Perseuse galaktikaparv
Euclidi uskumatu pilt Perseuse galaktikaparvest on astronoomias revolutsiooniline sündmus. Pildil on näha Perseuse galaktikaparve 1000 galaktikat üle 100 000 muu galaktika taustal.
Paljusid neist hämustest galaktikatest ei ole varem nähtud. Mõned neist asuvad meist nii kaugel, et neilt valguse meie juurde jõudmiseks kulub 10 miljardit valgusaastat. Nende galaktikate jaotuse ja kuju kaardistamine aitab kosmoloogidel saada rohkem teada tumeainest, mis on kujundanud universumi selliseks, nagu me seda praegu näeme.
Esimest korda suudeti teha nii mastaapne pilt, millelt on näha suur osa Perseuse galaktikaparvest. Perseus on universumis üks suurimatest teadaolevatest struktuuridest ja Maast „ainult“ 240 miljoni valgusaasta kaugusel.
Astronoomid on näidanud, et sellised galaktikaparved saavad tekkida vaid siis, kui universum sisaldab tumeainet. Euclid vaatleb paljusid Perseuse-laadseid galaktikaparvi kosmilisel ajaskaalal ja paljastab tumeaine elemendid, mis hoiavad neid koos.
Lisateavet leiab siit (link pildile)
Spiraalgalaktika IC 342
Oma missiooni käigus pildistab Euclid miljardeid galaktikaid ja aitab välja selgitada, kuidas tumeaine ja tumeenergia universumit mõjutavad. Seega on üsna sobiv, et üks esimestest Euclidi uuritud galaktikatest kannab hüüdnime „peidetud galaktika“, mille kohta kasutatakse ka tähist IC 342 või Caldwell 5. Tänu infrapunavaatele on Euclid juba avastanud tähtsat teavet selle Linnuteega sarnaneva galaktika tähtede kohta.
Lisateavet leiab siit (link pildile)
Ebakorrapärane galaktika NGC 6822
Universumi kolmemõõtmelise kaardi koostamiseks vaatleb Euclid galaktikatelt kiirgavat valgust kuni 10 miljardi valgusaasta kaugusele. Enamik varase universumi galaktikatest ei ole sugugi korrapärased spiraalid, vaid ebakorrapärased väikesed moodustised. Nad moodustavad suuremaid galaktikaid nagu meiegi kodugalaktika, kuid siiani avastatakse neid meile üsna lähedalt. Esimene ebakorrapärane kääbusgalaktika, mille Euclid leidis, kannab tähist NGC 6822 ja asub siinsamas lähedal, vaid 1,6 miljoni valgusaasta kaugusel Maast.
Lisateavet leiab siit (link pildile)
Kerasparv NGC 6397
Sellel säraval pildil on vaade Euclidilt kerasparvele NGC 6397, mis on Maale läheduselt teine kerasparv ja asub meist umber 7800 valgusaasta kaugusel. Kerasparved on sadadest tuhandetest tähtedest koosnevad kogumid, mida hoiab koos gravitatsioon. Praegu on Euclid ainus teleskoop, millega saab korraga vaadelda kogu kerasparve ja samal ajal eristada selles nii palju tähti. Pildil näha olevad ähmased tähed kajastavad Linnutee ajalugu ja näitavad, kus asub tumeaine.
Lisateavet leiab siit (link pildile)
Hobusepea udukogu
Euclidi ülesvõttel on suurejooneline detailne panoraamvaade Orioni tähtkujus asuvast Hobusepea udukogust, mis on tuntud ka kui Barnard 33. Teadlased loodavad sellelt uuelt pildilt leida ähmaseid, seni nägemata Jupiteri-tüüpi hiidplaneete nende kujunemisjärgus, samuti noori pruune „kääbuseid“ ja äsja tekkinud tähti.
Lisateavet leiab siit (link pildile)
Peatsed uued avastused
Euclidi esimesed pildid kosmosest ei ole mitte ainult kaunid, vaid ka teadlastele väga väärtuslikud.
Esiteks kinnitavad pildid, et Euclidi teleskoop ja muud seadmed töötavad suurepäraselt, astronoomid saavad aga Euclidi mastaapsetelt piltidelt uurida aine jaotumist ja universumi kujunemist. Taevast suurt osa kujutavad kvaliteetsed pildid koos annavad ülevaate kosmose tumedatest ja varjatud osadest.
Teiseks annab iga pilt hindamatut uut teavet meile lähema universumi kohta (lisateabe saamiseks klõpsa eraldi piltidele). „Lähikuudel analüüsivad Euclidi konsortsiumi teadlased pilte ja avaldavad teadusartikleid ajakirjas Astronomy & Astrophysics, samuti artikleid, milles tutvustatakse Euclidi missiooni teaduseesmärke ja aparatuuri tulemuslikkust,“ lisas Yannick Mellier, Euclidi konsortsiumi juht.
Ning lõpuks annavad pildid tumeainele ja tumeenergiale lisaks palju muud informatsiooni, kinnitades veendumust, et Euclid loob tõelise teadmiste varakambri, millest leiab teavet üksikute tähtede ja galaktikate füüsika kohta.
Korralisteks vaatlusteks valmistumine
Euclid alustas kosmoseraketil SpaceX Falcon 9 teekonda USA-s Floridas Canaverali neemel asuvast kosmosekeskusest Päikese-Maa Lagrange’i teise punkti poole 1. juulil 2023. aastal kell 17.12 CEST järgi. Pärast õhkutõusmist algas mitu kuud kestev intensiivne katsetamisfaas, mille käigus teadlased ja insenerid kontrollisid ja kalibreerisid Euclidi teadusaparatuuri. Kosmoselaeva viimase peenhäälestamise teeb meeskond enne teadusvaatluste alustamist 2024. aasta alguses.
Kuue aasta jooksul uurib Euclid enneolematu täpsuse ja tundlikkusega ühte kolmandikku taevast. Missiooni edenedes avaldatakse igal aastal Euclidi varakambri andmed, mis on ülemaailmsele teadusringkonnale kättesaadavad Hispaanias asuva ESA Euroopa Kosmoseastronoomia Keskuse (European Space Astronomy Centre) teadusarhiivist.
Euclidist
Euclid on Euroopa missioon, mille ehituse ja juhtimisega tegeleb ESA koos NASA abiga. Teadusaparatuuri ja teadusandmete analüüsi eest vastutab Euclidi konsortsium, kuhu kuulub üle 2000 teadlase 300 instituudist 13 Euroopa riigis, USAs, Kanadas ja Jaapanis. ESA valis satelliidi ja selle teenindusmooduli ehitamise peatöövõtjaks Thales Alenia Space’i ning tugimooduli, sealhulgas teleskoobi arendas välja Airbus Defense and Space. Lähi-infrapuna spektromeetri ja fotomeetri (NISP) detektorid on saadud NASA-lt. Euclid on ESA kosmosevisiooni programmi keskmise klassi missioon.
Lisateabe saamiseks võtke ühendust:
ESA Media Relations
E-post media@esa.int
Pildid
https://www.esa.int/ESA_Multimedia/Search?SearchText=euclid
ESA fototeek professionaalidele: photolibrary.esa.int/home-page/
ESA piltide kasutustingimused: www.esa.int/spaceinimages/ESA_Multimedia/Copyright_Notice_Images
Kui teil on ESA piltidega seoses küsimusi või soovite täpsemat teavet, võtke ühendust aadressil spaceinimages@esa.int.
Videod
https://www.esa.int/ESA_Multimedia/Search?SearchText=Juice&result_type=videos
ESA videoteek professionaalidele: https://www.esa.int/esatv/Videos_for_Professionals
ESA videote kasutustingimused: https://www.esa.int/spaceinvideos/Terms_and_Conditions
Kui teil on ESA videotega seoses küsimusi või soovite täpsemat teavet, võtke ühendust aadressil spaceinvideos@esa.int
Sotsiaalmeedia
Hashtag: #ESAEuclid
X: @esa @esascience @esa_euclid
Instagram: Europeanspaceagency
Facebook: EuropeanSpaceAgency
YouTube: ESA
LinkedIn: European Space Agency - ESA
Pinterest: European Space Agency - ESA
Euroopa Kosmoseagentuuri kohta
Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) on Euroopa väravaks kosmosesse.
ESA on 1975. aastal loodud valitsustevaheline organisatsioon, mille meesmärgiks on kujundada Euroopa kosmosevõimekuse arengut ja tagada, et kosmoseinvesteeringud tooksid kasu Euroopa ja kogu maailma kodanikele.
ESA-l on 22 liikmesriiki: Austria, Belgia, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Hispaania, Rootsi, Šveits ja Ühendkuningriik.
Sloveenia, Slovakkia, Läti ja Leedu on assotsieerunud liikmed.
ESA on loonud ametliku koostöö 5 ELi liikmesriigiga. Kanada osaleb koostöölepingu alusel mõnes ESA programmis.
Koordineerides oma liikmete rahalisi ja intellektuaalseid vahendeid, saab ESA ellu viia programme ja tegevusi, mis ulatuvad väljapoole Euroopa üksikute riikide ulatust. Eelkõige teeb ta koostööd ELiga Galileo ja Copernicuse programmide kaudu ning Eumetsatiga meteoroloogiliste projektide arendamiseks.
Lisateavet ESA kohta leiate aadressilt www.esa.int