Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) on kujundanud Euroopa teekonda kosmosesse alates 1975. aastast, kuid soov minna kaugemale Maast sai alguse juba palju varem.
1959. aastal jõudsid kaks visionaarset teadlast – itaallane Edoardo Amaldi ja prantslane Pierre Auger – järeldusele, et ükski Euroopa riik ei suuda konkureerida Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu hiiglaslike kosmoseprogrammidega. Olles juba mänginud võtmerolli CERN-i loomisel, uskusid nad, et Euroopa tulevik kosmoses sõltub koostööst.
Nende visioon võitis kiiresti poolehoidu. Aasta jooksul asutasid mitmed Euroopa valitsused komisjoni, et uurida ühiseid kosmosealaseid jõupingutusi, mille tulemusena loodi 1964. aastal kaks organisatsiooni: Euroopa Kosmoseuuringute Organisatsioon (ESRO) ja Euroopa Kanderakettide Arendusorganisatsioon (ELDO).
ESRO keskendus teadusele ja satelliitidele, saavutades varakult edu ja rajades rajatisi, mis on tänapäevalgi ESA südameks, sealhulgas ESTEC Hollandis, ESRIN Itaalias ja ESOC Saksamaal. ELDO töötas Euroopa esimese kanderaketi „Europa” kallal, kuid sattus tehniliste ja poliitiliste raskuste ette ning lõpetas tegevuse 1974. aastal.
Selleks ajaks oli selge, et Euroopa vajab ühtset organisatsiooni, mis ühendaks tema kosmosealased ambitsioonid. Pärast mitmeid Euroopa kosmosekonverentse otsustasid Euroopa valitsused luua ühtse „Euroopa kosmoseagentuuri”. Sellest organisatsioonist sai ESA.
Meedia modaal
30. mail 1975 allkirjastasid kümme asutajaliikmesriiki ESA konventsiooni, millega loodi ainulaadselt paindlik agentuur, mis ühendas ühise põhiprogrammi riiklike prioriteetidest lähtuvate vabatahtlike algatustega. See mudel võimaldas Prantsusmaal juhtida Ariane’i kanderakettide programmi, Ühendkuningriigil olla satelliidirakenduste pioneeriks ja Saksamaal arendada Spacelabi NASA kosmosesüstiku jaoks. Vastloodud agentuurist sai maailma suuruselt kolmas kosmoseprogramm, jäädes maha vaid Ameerika Ühendriikidest ja Nõukogude Liidust.
Sellest ajast peale on ESA aidanud Euroopal saavutada mõningaid kõige märkimisväärsemaid verstaposte kosmoseteaduses. Alates Giotto ajaloolisest kohtumisest Halley komeediga ja Huygensi maandumisest Titanil kuni Rosetta maandumiseni komeedile on ESA missioonid laiendanud meie arusaama Päikesesüsteemist ja sellest kaugemale. Missioonid nagu SOHO ja Planck on muutnud meie teadmisi Päikesest ja universumi tekkest.
ESA on taganud Euroopale ka iseseisva juurdepääsu kosmosele Ariane’i ja Vega kanderakettide ning Prantsuse Guajaanas asuva Euroopa kosmodroomi kaudu. Agentuur on edendanud olulisi edusamme Maa seire, navigatsiooni ja telekommunikatsiooni valdkonnas, sealhulgas programmidega „Copernicus” ja „Galileo”, mis pakuvad igapäevast kasu inimestele kogu Euroopas ja kogu maailmas.
Euroopa astronaudid on lennanud kosmoses juba üle 40 aasta, samal ajal kui ESA on endiselt Rahvusvahelise Kosmosejaama oluline partner. Täna aitab agentuur kujundada järgmist uurimisajastut, pakkudes NASA Artemis-missioonidele Euroopa teenindusmooduleid, tagades sellega, et Euroopa mängib juhtivat rolli inimkonna tagasipöördumisel Kuule ja tulevastel reisidel sügavamale kosmosesse.
ESA ajalooarhiiv
ESA arhiiv säilitab ESA institutsioonilist mälu ning edendab ja kasutab ära Euroopa tehnilist ja teaduslikku pärandit kosmoses. Spetsiaalne veebisait teeb nende ulatuslikud ressursid veebis kättesaadavaks kõigile, kes on huvitatud Euroopa kosmosealaste püüdluste ja koostöö ajaloost ning nendest saadavast kasust.
