Maakõrgusel orbiidil käitab ESA satelliite ja toetab mehitatud kosmoselende, pakkudes väärtuslikke teenuseid ja teaduslikke teadmisi ning edendades Euroopa jaoks uusi tehnoloogiaid. Samas kaasnevad kosmosest pärinevate ohtudega äkiliste katastroofide risk ja võimalus, et need võivad häirida igapäevaelu – alates looduslikest ohtudest, nagu asteroidid ja päikesetormid, kuni inimtekkeliste ohtudeni, nagu kosmosepraht. Nende ohtude õigeaegne avastamine, ennustamine ja leevendamine on ülioluline, kui töötame kosmoses jätkusuutlikkuse parandamise nimel.
Rahvusvaheline kosmosejaam on püsivalt asustatud uurimislabor, mis tiirleb Maa ümber umbes 400 km kõrgusel. Alates 2000. aastast on astronaudid jaamas pidevalt elanud ja töötanud. Rahvusvahelise koostöö raames ehitatud ja käitatav jaam on ainulaadne eelpost kosmoses.
Jaama mikrogravitatsioon võimaldab teadlastel kavandada katseid, mida on meie planeedil raske või isegi võimatu korrata. Seal, sealhulgas ESA Columbuse laboris, läbiviidavad uuringud hõlmavad valdkondi alates inimeste tervisest kuni materjaliteaduseni, luues teadmisi ja kogemusi, mis aitavad meil uurida Maad ümbritsevat kosmost, pakkudes samal ajal kasu ka elule Maal.
jne
ESA haldab Maa orbiidil mitmekesist satelliitide parki, mis pakub olulisi teenuseid ja teaduslikke teadmisi, millest ühiskond iga päev kasu saab. Euroopa Kosmoseoperatsioonide Keskuse (ESOC) missioonijuhtimismeeskonnad toetavad ka teiste Euroopa organisatsioonide, nagu Euroopa Komisjoni ja Euroopa meteoroloogilise satelliitagentuuri Eumetsati, rahvusvaheliste partnerite ning kommertsmissioonide tegevust.
Alates meie planeedi keskkonna seirest Copernicus Sentinel satelliitide abil kuni ilmastikunähtuste jälgimise ja katastroofidele reageerimise toetamiseni – Maa orbiidil toimuvad missioonid aitavad meil oma planeeti paremini mõista ja kaitsta.
Euroopa sõltub praegu rahvusvahelistest partneritest, et viia oma last ja meeskond kosmosesse, pakkudes vastutasuks olulisi uurimiselemente, nagu näiteks Euroopa teenindusmoodulid.
Oma iseseisvuse tugevdamiseks ja tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks algatas ESA konkursi Euroopa kaubaveoteenuste arendamiseks madalal Maa orbiidil asuvatesse kosmosejaamadesse. Valitud ettevõtted viivad 2029. aasta keskpaigaks läbi näidismissiooni Rahvusvahelisse Kosmosejaama, millele järgnevad lennud tulevastesse kommertsjaamadesse.
Alates elu tekkimisest Maal on see olnud avatud kosmosest pärinevatele ohtudele. Me elame aktiivse tähe lähedal, päikesesüsteemis, mis on täis iidseid ja kiiresti liikuvad kosmosekive, planeedil, mida ümbritsevad üha enam kasutusest kõrvaldatud satelliidid ja nende rusud. Tehnoloogia areneb kiires tempos ning tänapäeval on meil palju võimalusi asteroide, kosmoseilma ja kosmoseprahi vastu võitlemiseks. Koos ambitsioonikate jätkusuutlikkuse eesmärkidega aitavad ESA kosmoseohutuse alased tegevused tagada, et Maa orbiit jääks tulevastele põlvkondadele ohutuks, jätkusuutlikuks ja ligipääsetavaks.
Me elame lähedal raevukale tähele, mis on kalduv pursetele, mis võivad häirida ja kahjustada elutähtsat infrastruktuuri, nagu näiteks navigatsiooni- ja telekommunikatsioonisatelliidid, samuti elektrivõrgud ja maapealsed võrgud. Päikesetorme ei ole võimalik peatada. Kuid nende mõju on võimalik leevendada, kui õpime Päikest paremini tundma ja suudame ennustada kosmoseilma. ESA korraldab nii Maa orbiidil kui ka kaugkosmoses toimuvaid missioone, et koguda andmeid ööpäevaringselt, mida edastatakse kosmoseilmateenistustele, mis aitavad tagada infrastruktuuri ja astronautide ohutust.
Asteroidid on iidsed kosmosekivid, mis on jäänud alles Päikesesüsteemi tekkimisest. Tänapäeval suudame avastada Maale lähedal asuvaid objekte ja ennustada nende trajektoore, et kindlaks teha võimalikke kokkupõrkeohte juba eelnevalt. Tehnoloogia on arenenud niivõrd, et saame nüüd harjutada asteroidi trajektoori muutmise oskusi, juhuks kui peaksime end kunagi kokkupõrke eest kaitsma. ESA valmistab ette missioone planeetide kaitsetehnikate katsetamiseks ning laiendab oma avastamis- ja riskihindamisvõimekust.
Kosmos muutub üha tihedamaks. Järgmise kümne aasta jooksul tiirlevad Maa ümber kümned tuhanded satelliidid, millele lisandub üle miljoni > 1 cm suurust kosmoseprahi tükki. Kosmoseprahi jälgimine ja kokkupõrgete vältimine on kosmosesõidukite käitamisel üha olulisem – ja kulukam – osa. Et muuta ülerahvastatud orbiidid ohutuks, töötab ESA jälgimisvõimekuse parandamise ning kosmoseliikluse koordineerimis- ja juhtimissüsteemide arendamise nimel, pöörates erilist tähelepanu kokkupõrgete vältimisele ja automatiseerimisele.
Maad ümbritsev kosmosepraht kujutab endast eksistentsiaalset ohtu meie tulevikule kosmoses. ESA kavatseb saavutada 2030. aastaks kosmoseprahi neutraalsuse, tagades tulevaste satelliitide ohutu ja jätkusuutliku kõrvaldamise, ning töötab välja erinevaid meetodeid juba orbiidil oleva kosmoseprahi eemaldamiseks. Tõeline jätkusuutlikkus kosmoses hõlmab üleminekut „ühekordselt kasutatavatelt satelliitidelt“ orbiidil osutatavatele teenustele, nagu kütuse täitmine ja ringlussevõtt, mis sillutab teed ringmajandusele kosmoses.
