Tehisintellekti tõlge
Punakas täpp öötaevas – iidsed tsivilisatsioonid seostasid seda planeeti tuliste jumaluste ja ennustustega.
Why Space for Earth matters?
Paljud inimesed küsisid endalt: kas Marsil võiks olla elu? Kuid kui kosmoselaevad 1960. aastatel esimest korda Marsist mööda lendasid, olime pettunud, et ei leidnud seal marsiinlasi ega taimestikku, vaid hoopis kuiva, palja ja eluks sobimatu maailma.
Hilisemad sondid tõid kaasa paremaid uudiseid, avastades põneva segu sügavate orgude, iidsete vulkaanide ja ilmastikunähtuste kohta, mis meenutavad veidi neid, mida näeme Maal.
Robotluurajate abil uurib ESA praegu Marsi maastikke ja atmosfääri, et mõista selle minevikku, olevikku ja tulevikku. Kas seal võis kunagi elu õitseda? Kas sellest on jäänud jälgi, mis ootavad avastamist? Oleme viimase sajandi jooksul vastanud paljudele küsimustele, kuid suured mõistatused jäävad endiselt lahendamata.
6794
km läbimõõduga (umbes pool Maa läbimõõdust)
2
kuud (Phobos ja Deimos)
96 %
süsinikdioksiidiga täidetud keskkond
2
ESA kosmoselaev orbiidil
EXOMARS
Kas Marsil on kunagi olnud elu? Meie ExoMars-programm on pühendatud sellele pikaajalisele ja lahtisele küsimusele.
2030. aastal maandub Marsile Rosalind Franklin-nimetusega marsirover, et otsida elu märke, samal ajal kui meie Trace Gas Orbiter jätkab planeedi atmosfääri uurimist vihjete leidmiseks.
Mars on üks kolmest peamisest sihtkohast ESA Terrae Novae uurimisprogrammis. Robootilised missioonid toimivad luurajatena, sillutades teed ja kogudes vastuseid, mille lõppeesmärgiks on osaleda esimestes inimeste missioonides Punasele Planeedile.
Mars Express
Alates 2004. aastast on ESA orbitaalaparaat „Mars Express“ edastanud hingematvaid kolmemõõtmelisi vaateid Marsist.
See on koostanud kõige täielikuma kaardi Punase Planeedi atmosfääri keemilisest koostisest, uurinud selle sisemist kuud Phobost varasemast põhjalikumalt ning jälginud vee ajalugu kogu planeedil.
Tänu „Mars Expressile“ teame nüüd, et Marsil valitsesid kunagi keskkonnatingimused, mis võisid olla eluks sobivad.
Marsi kuude uurimine (MMX)
2026. aasta oktoobris käivitatav MMX on esimene missioon, mille raames kogutakse üksikasjalikke mõõtmistulemusi Marsi kahe kuu – Phobose ja Deimose – kohta ning maandutakse Phobosel proovi võtmiseks.
Seda proovi kaasas kandes on MMX esimene missioon, mis naaseb Maale pärast Marsi külastamist, luues sellega selliseks edasi-tagasi reisiks vajaliku tehnoloogia.
MMX-i juhib Jaapani Kosmoseuuringute Agentuur (JAXA), kusjuures ESA pakub erinevaid seadmeid, teaduslikku ekspertiisi ja maapealse jaama tuge.
Meedia modaal
10 asja, mida sa Marsi kohta ei teadnud
Ten things you did not know about Mars: 1. Mars exploration
Ten things you did not know about Mars: 2. Communications network
Ten things you did not know about Mars: 3. Weather reports
Ten things you did not know about Mars: 4. Atmosphere escape
Ten things you did not know about Mars: 5. Ozone
Ten things you did not know about Mars: 6. Water
Ten things you did not know about Mars: 7. Methane
Ten things you did not know about Mars: 8. Aurora
Ten things you did not know about Mars: 9. Instant images
Ten things you did not know about Mars: 10. Moons
Meet Mars
1
1
-st 8
Meedia modaal
Parimad pildid missioonidelt ExoMars ja Mars Express
