Kuna inimkond esitab loodusele üha suuremaid nõudmisi, on meie planeet kriisis – muutused toimuvad kiiremini ja keerulisemalt kui kunagi varem. Alates temperatuuri tõusust ja jää sulamisest kuni ookeanide soojenemise, maakasutuse muutumise, saastumise, loodusvarade ammendumise ja bioloogilise mitmekesisuse kadumiseni – otsustajad vajavad usaldusväärseid tõendeid selle kohta, mis muutub, kus ja miks.
Kosmosest avaneb ainulaadne vaade sellele, kuidas Maa toimib omavahel seotud süsteemina, aidates meil mõista tagasisideahelaid, mis muutusi võimendavad. Muutes need muutused nähtavaks ja mõõdetavaks, võimaldab Maa vaatlemine kosmosest Euroopal riske ette näha, võtta meetmeid nende leevendamiseks, tugevdades seeläbi vastupidavust, ning kasutada ära uusi võimalusi, mis toovad kasu ühiskonnale ja majandusele.
ESA on juba aastakümneid olnud Maa seire valdkonna esirinnas. See teekond algas 1970. aastatel esimese meteoroloogilise satelliidiga ning astus seejärel uude ajastusse 1990. aastatel käivitatud ERS-missioonidega. Need teedrajavad satelliidid näitasid, kuidas radar, pildistamine ja muud kosmosetehnoloogiad võimaldavad avada Maa maismaad, ookeane, atmosfääri ja polaarpiirkondi enneolematu detailsusega.
Tänapäeval on meil üha mitmekesisem ja keerukam satelliitide missioonide park, mis tegeleb laiaulatuslike teaduslike küsimuste ja igapäevaste vajadustega. ESA Maavaatlusprogrammid moodustavad ökosüsteemi, mis hõlmab teaduslikke avastusi ja pikaajalisi andmekogusid kliimauuringuteks, tehnoloogilisi uuendusi, sealhulgas tehisintellekti, ning operatiivset seiret praktilisteks rakendusteks, mis pakuvad usaldusväärset teavet otsuste tegemiseks, tõhusate poliitikate kujundamiseks ning ühiskondlike ja keskkonnaalaste väljakutsete lahendamiseks. Kombineerides satelliidiandmeid tehisintellekti ja arenenud modelleerimisega, on näiteks „digitaalsed kaksikud“ – Maa süsteemide digitaalsed koopiad – loodud selleks, et võimaldada teadlastel, poliitikakujundajatel ja teistel sidusrühmadel jälgida ja ennustada keskkonnamuutusi.
Lisaks nendele edusammudele edendab ESA uute teenuste arendamist, toetab Euroopa ettevõtete kasvu ja laiendab satelliidiandmete kasutuselevõttu erinevatel turgudel, muutes teadusliku ja tehnoloogilise arengu äriliselt elujõulisteks lahendusteks, mis toovad püsivat kasu ühiskonnale ja majandusele.
Euroopa Maa seirevõimekuse aluste loomine on FutureEO. Kiiresti areneva Maa seire sektori esirinnas vaatab FutureEO kaugemale tänapäevastest võimekustest, reageerides samal ajal muutuvatele teaduslikele prioriteetidele ja ühiskondlikele vajadustele. Selle terviklik lähenemisviis edendab teaduslikke avastusi, arendades teedrajavat Earth Explorer uurimismissioone, uurides uusi vaatlusmeetodeid ja muutes andmed usaldusväärseks ja rakendatavaks teadmiseks, millel on reaalne mõju.
Copernicus, Euroopa Liidu kosmoseprogrammi Maa-vaatluskomponent, muudab satelliidivaatlused teabeks, mis aitab meil oma planeeti paremini mõista ja teha teadlikumaid otsuseid. ESA mängib selles tegevuses keskset rolli, arendades ja käitades Sentinel-missioone koostöös Euroopa Komisjoni ja teiste organisatsioonidega.
Sentinel-satelliidid edastavad süstemaatilisi ja kõrgekvaliteedilisi Maa vaatlusi, pakkudes olulist teavet kõigi valdkondade jaoks, alates põllumajandusest ja metsandusest kuni meresõiduohutuse, katastroofidele reageerimise ja kliimaseireni. Need vaatlused suunatakse Copernicuse teenuste kompleksi, mis on mõeldud laiale kasutajaskonnale – alates riigiasutustest ja teadlastest kuni ettevõtete ja kodanikeni –, et toetada otsuste tegemist, mis toovad kasu kõigile Euroopa kodanikele.
ESA roll hõlmab ka meteoroloogilisi vaatlusi, kus ta teeb tihedat koostööd Eumetsatiga, et säilitada Euroopa võime jälgida ja ennustada ilma ja kliimat. ESA arendab meteoroloogilisi missioone , nagu Meteosat- ja MetOp-seeriad, et pakkuda täiendavaid vaatlusi, mida on vaja kaasaegseks ilmaprognoosimiseks ja pikaajaliseks kliimaseireks. Nendel andmetel on vahetud ja käegakatsutavad tagajärjed: paremad prognoosid võivad kaitsta inimelusid ja infrastruktuuri, toetades samal ajal selliseid sektoreid nagu põllumajandus, transport, energeetika ja turism – millest kõigist on ühiskonnale otsest majanduslikku kasu.
Kasvavate geopoliitiliste väljakutsete ja nende julgeolekule avaldatava mõju taustal on vastupidavus Euroopa päevakorras esikohal. Seetõttu on algatus „European Resilience from Space“ (ERS) Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja selle liikmesriikide strateegiline püüdlus tugevdada Euroopa vastupidavust, julgeolekut ja autonoomiat kosmosepõhiste vahendite abil, tegeledes samal ajal ühiselt ja kiiresti kriitiliste lünkadega.
Maavaatlemise võimsust ära kasutades on ERS-i maavaatlemiskomponendi (ERS-EO) eesmärk rahuldada vajadust väga kõrge eraldusvõimega piltide ja sagedaste kordusvaatamiste järele – mida võimaldavad suured satelliidikogumid –, tagades samal ajal garanteeritud, turvalise ja kiire juurdepääsu andmetele. Selle turvalisuse tase vastab nii tsiviil- kui ka sõjaliste kasutajate vajadustele.
Lõppkokkuvõttes on Maa vaatlemine palju enamat kui lihtsalt Maa vaatamine kosmosest – see tähendab meie planeedi toimimise mõistmist, selle muutuste tuvastamist ja inimkonnale vajaliku teabe andmist, et reageerida arukalt. Alates teedrajavatest Earth Explorer’i missioonidest kuni Copernicus Sentineli satelliitideni, ilmasatelliitidest kuni aastakümneid hõlmavate kliimandmete arhiivideni ja Earth Actioni programmideni – ESA ühendab teadusliku tipptaseme, tehnoloogilise innovatsiooni ja operatiivsed võimekused, et muuta vaatlused teadmisteks ja teadmised tegudeks.
See integreeritud suutlikkus toob kaasa käegakatsutavaid eeliseid: aitab teha teadlikke otsuseid, kaitseb inimelusid ja infrastruktuuri, avab uusi võimalusi innovatsiooniks ja majanduskasvuks ning tugevdab Euroopa julgeolekut ja vastupidavust. Arendades edasi seda, kuidas me muutusi jälgime, mõistame ja neile reageerime, loovad ESA Maa seireprogrammid olulise aluse Euroopa võimele toime tulla üha keerulisemas ja ebakindlamas maailmas.